Kivipaigaldus Tallinna Lennujaamas ja terminalide aladel

Mis teeb lennujaama-ala kivipaigaldusest eriline projekt

Tallinna Lennujaama ja Vanasadama reisiterminalide välisalad ei ole tavalised tänavakivi-objektid. Bussiplatvorm võtab vastu 18-tonniseid sõidukeid mitukümmend korda päevas, taksoring teenindab pidevat kiirendamist-pidurdamist ja terminalide ette viivad jalakäijate kõnniteed kannavad talvel kuni 12 000 inimest tunnis tipptundidel. raskeliikluskindla aluskihi ehitusest lähemalt

See tähendab kolme asja: kivi peab olema vähemalt 80 mm paks (sageli 100 mm), aluskiht peab olema dimensioonitud raskeliiklusele (DOP-sertifikaadiga killustik, mitte tavaline 0/32) ja vuukimise valik määrab, kas vesi kogub talvel pinda või liigub kihtide vahel. Üks vale otsus kihistruktuuris tähendab 2–3 aasta pärast vajumist ja kogu plats lahti.

Libisemiskindlus R11 ja R12 — miks see lennujaamas oluline on

DIN 51130 standardi järgi peab terminalide sisend- ja väljapääsualadel olema libisemiskindlus vähemalt R11, ratastoolikalde ja bussiplatvormi puhul soovitatav R12. Looduskivi (graniit, basalt) on välispinnast lihvitud või leegiga töödeldud — leegitatud graniit annab R12 ilma lisatöötluseta ja peab vastu 20+ aastat ilma poleerumiseta. lume sulatussüsteemi tehniline juhend välisaladele

Tavalises tänavakivis on libisemiskindlus 2–3 aastaga juba langenud, sest sõidukite rehvid ja jalakäijate liikumine poleerivad pinda. Lennujaama-tüüpi alal kasutame me peamiselt 100×200 mm leegitatud graniit-plokke või betoonkivi mineraalse pinnaga, mille R-väärtus säilib kogu eluea.

Vihmase ilmaga kontrollimiseks on lihtne test: kallakal kohal ei tohi märg king hakata sammu lõpus libisema. Kui hakkab, on libisemiskindlus alla R10 ja terminali-aladel mittesobiv.

Lume sulatussüsteem (snow melting) — millal ja kuidas

Kõnniteed terminalide ette ja taksoringi sisend on klassikalised lume sulatussüsteemi alad. Süsteem koosneb maakütteloopidest (PE-Xa toru DN20–DN25) aluskihis 5–8 cm sügavusel kivi all, mis hoiab pinnatemperatuuri talvel +2…+4 °C juures. See sulatab lume kohe kukkumisel ja välistab jää teket. leegitatud graniidi libisemiskindlus võrdluses muude pindadega

Energiakulu on 200–300 W/m² tippkoormusel, aga targalt juhitud süsteem (anduriga niiskuse ja temperatuuri järgi) lülitub sisse ainult vajadusel — Eesti talves keskmiselt 600–900 töötundi hooaja kohta. Investeering 80–140 €/m² ülemääraselt, aga säästab soola, lume äravedu ja vähendab kukkumis-õnnetuste riski drastiliselt.

Süsteemi paigaldame me ainult koos kivipaigaldusega — tagantjärele juurdetegemine tähendab pinna ülesvõtmist ja on 2–3 korda kallim. Soovituslik kombinatsioon: graniit-platid 100 mm + PE-Xa kütteloop 200 mm sammuga + automaatika Uponori või Rehau juhtmoodulist.

Aluskihi struktuur raskeliiklusele

Bussiplatvormile ja taksoringile teeme me alati 4-kihilise struktuuri: 30–40 cm tihendatud aluskillustik 0/64, 15–20 cm killustik 0/32 (vahekiht), 4–5 cm paigaldusliiv 0/4 ja peale 80–100 mm kivi. Kogu aluskihi paksus 50–65 cm. Tavaline jalakäijate-tee saab läbi 30–35 cm struktuuriga, aga bussi all see vajub 1–2 aastaga. Kuru ja Karelia graniidi võrdlus avalikel platsidel

Iga kiht tihendatakse vibroplaadiga (60–100 kg) eraldi ja kontrollitakse Proctori tihedusele 98% — see on Eesti tee-ehituse standard ja lennujaama-aladel kohustuslik. Killustikus peab olema õige fraktsioonijaotus, et kivid kiiluksid omavahel mehaaniliselt lukku.

Vuugimaterjal raskeliiklusalal on alati polümeer-modifitseeritud kvartsliiv (Romex NT või vastav) — see jääb vuugis paigale ka rehvikoormuse all ja takistab umbrohu kasvu 8–10 aastat.

Materjalivalik — graniit, basalt, suuremõõdulised betoonplatid

Lennujaama-tüüpi aladel kasutame me kolme põhimaterjali. Graniit (Kuru hall, Karelia roosa, Hiina G654 must) on esimene valik kõrgkoormuslikele aladele — 100×200 mm või 150×300 mm leegitatud plokid hoiavad pinna 30+ aastat, ei pleegi UV-st ega murene soolast. polümeer-vuuki kasutamise juhend bussiplatvormidel

Basalt (näiteks Saksamaa või Eifeli basalt) annab tumeda, peaaegu musta pinna ja on graniidist veel kõvem (Mohsi skaalal 7), aga 30–40% kallim. Sobib esinduslikele sisendaladele, kus visuaalne mulje on oluline.

Suuremõõdulised betoonplatid (60×60 cm või 80×80 cm, paksus 100–120 mm) on majanduslikum lahendus — Semmelrock Umbriano või vastav — ja sobivad jalakäijate-aladele, kus pole bussikoormust. Hinnaliselt 40–60% odavam graniidist, eluiga 15–20 aastat.

Kuidas me teeme tööd Tallinna Lennujaama ja sadamate-ümbruses

Sellised objektid on alati ajagraafikuga seotud — lennud ja praamid ei jää ootama. Meie tööprotsess on jagatud öövahetustele ja sektoritele: ühel ööl võetakse üks bussiplatvormi sektor (näiteks 200 m²) üles, kaevatakse, paigaldatakse aluskiht ja kivi tagasi, hommikuks töötab plats taas.

Tehniline projekt teeme me koos sertifitseeritud projekteerijaga (KIK-i kvalifikatsioon). Kõik suuremad alad (üle 500 m²) saavad geodeetilise mõõdistuse enne ja pärast, et tagada kalded 1–2% äravoolule ja vältida lompide teket.

Aja- ja eelarve mahud: tüüpiline 1000 m² bussiplatvormi-tüüpi projekt võtab meeskonnaga (6–8 inimest) 4–6 nädalat töövalmiduseni, eelarveline maht 80 000–140 000 € olenevalt lume sulatuse ja materjali valikust.

Hooldus ja garantii pärast paigaldust

Anname kivipaigaldusele 5-aastase teostusgarantii, materjalile (graniit-plokid) 10 aastat ja lume sulatussüsteemile 25 aastat (PE-Xa toru). Garantii kehtib eeldusel, et ala kasutatakse projekteeritud koormusklassis ja talvel ei kasutata sool-tüüpi jäätõrjet üle 150 g/m².

Hooldus on minimaalne: kord aastas vuukliiva kontroll ja vajadusel täiendamine (5–8 €/m² töömaht), iga 3–4 aasta järel survepesu madalsurvega (max 100 bar, et mitte vuuki välja pesta). Lume sulatussüsteemil iga 5 aasta järel automaatika ja anduri kontroll.