Kivisillutise tehnilised detailid projekteerijatele —...
Kivisillutise projektijoonis seisab või kukub tüüplõigete, üleminekute ja drenaaži täpsusel. Selles juhendis anname projekteerijatele DWG-valmis lõikeskeemid kõnniteele, sõiduteele ja platsile koos äärekivi tüüpide, kalde- ja killustikukihtide täpsete paksustega — kõik vastavalt EVS-EN 1338, EVS-EN 1342 ja EVS 901-3 standarditele.
- Kõnnitee tüüplõige: 60 mm betoonkivi + 30 mm liivakiht (fraktsioon 2/5) + 150 mm killustik 0/32 + geotekstiil.
- Sõidutee tüüplõige (B-klass): 80 mm betoonkivi + 30 mm liivakiht + 250–300 mm killustik 0/45 (2 kihti) + geotekstiil.
- Plats / raskeliiklus (C-klass): 100 mm betoonkivi või 80 mm graniit + 40 mm liivakiht + 350–400 mm seotud kandev kiht.
- Põikkalle: minimaalselt 2,0 %, optimaalne 2,5 %; pikikalle 0,5–6,0 %.
- Äärekivi süvistus: 100–150 mm betoonipadi C20/25, ümbritsetud märgbetoonist tugiprismaga.
1. Tüüplõigete loogika — miks erineb kõnnitee sõiduteest
Konkreetne vastus: koormusklass määrab kandekihi paksuse, mitte kivi enda paksuse. EVS 901-3 jagab pinnad nelja klassi (A — jalgteed, B — kerge sõidukikoormus kuni 3,5 t, C — kuni 12 t, D — raskeliiklus). Kõnnitee 150 mm killustikukiht ei talu rekkamasina telgkoormust 11,5 t — sõidutee lõikes peab olema 250–300 mm kahekihiline killustik (alus 0/45 + tasanduskiht 0/16).
Projektis tuleb iga pinnatüübi jaoks viidata eraldi DWG-tüüplõikele. Liiga sageli näeme, et kogu objektile (jalgtee + parkimine + sissesõit) on joonisel üks ja sama lõige — see lõpeb kas vaodega parkimisalal või ülekulutamisega kõnniteel. Sama nõuab ka kivipaigalduse hankedokumentatsioon ehitusettevõtetele.
1.1 Tüüplõigete koostevõrdlus
| Tüüplõige | Kivi paksus | Liivakiht | Killustik (kandekiht) | Sobib koormusele |
|---|---|---|---|---|
| A — kõnnitee | 60 mm betoonkivi | 30 mm (2/5) | 150 mm (0/32) | Jalakäijad, jalgrattad |
| B — sissesõit / parkla | 80 mm betoonkivi | 30 mm (2/5) | 250 mm (0/45 + 0/16) | Sõiduautod kuni 3,5 t |
| C — sisetänav / kaubaplats | 80 mm graniit või 100 mm betoonkivi | 40 mm (2/5) | 350 mm (0/45 + 0/16) | Veokid kuni 12 t |
| D — terminal / logistikaplats | 100–120 mm graniit | 40 mm killustikust 2/5 | 400 mm + tsemendiga seotud alus | Rekkad 40 t, kraanad |
2. Üleminekud: kõnnitee → sõidutee → muruala
Konkreetne vastus: üleminekutsoonis (1–2 m laius) tuleb kandekihti astmeliselt suurendada, mitte teha järsku katkestust. Vastasel juhul tekib külmakerke tagajärjel mõra esimese talve järel. Standardse lahendusena projekteerime 1,5 m pikkuse üleminekutsooni, kus killustikukiht suureneb 150 mm-lt 250 mm-le ühtlase kaldega.
Kõige kriitilisem on kõnnitee → sõidutee üleminek: kasutame siin reeglina tugevdatud KP-1 äärekivi, mis lükkab koormuse kandekihti, mitte naabruses olevasse pinnasesse. Muru → kivi üleminek vajab eraldi peenikest betoonist piirdejoont (50×100 mm in-situ), et niiduki ratas ei murraks äärisplaate.
2.1 Üleminekute DWG-detailide nimetused
- DET-01: Kõnnitee A → sissesõit B (1,5 m üleminek, KP-1 äärekivi)
- DET-02: Sissesõit B → sisetänav C (2,0 m üleminek, RP-2 reguleerimisriba)
- DET-03: Muruala → kõnnitee (betoonist piirdejoon 50×100, kalde 2 %)
- DET-04: Asfalt → kivisillutis (sõlmedetail koos elastse vuugitihendiga)
- DET-05: Trepi alus → tasapind (graniitne murdjoon, viltulõikega 30°)
Vajad DWG-tüüplõikeid oma projektile?
Meie projektiinsenerid saadavad teile 12 standardlõiget koos hetkel turul kättesaadavate Brikersi, Aroci ja Premia kivide täpsete koodidega — tasuta projekti faasis.
Saada päring 📞 +372 583744223. Drenaaži integreerimine kivisillutise lõikesse
Konkreetne vastus: kivisillutise kandekiht (killustik 0/32 või 0/45) peab toimima drenaažikihina ise, ent ainult siis, kui peenosakeste sisaldus (< 0,063 mm) jääb alla 5 %. Kui kasutate odavamat 0/45 fraktsiooni kõrge peenosakeste sisaldusega, jääb vesi seisma killustikukihti ja kivid kerkivad esimese talve järel.
Projektijoonisel peavad olema näidatud:
- Sajuveekaevud iga 25–30 m järel (sõltuvalt kaldest ja pinnakihi suurusest)
- Drenaažitorud Ø110 mm killustikukihi all, kalle 0,5 %
- Geotekstiil 150 g/m² killustikukihi all, takistamaks peenosakeste tõusu
- Joonkaev (näiteks ACO Drain) sissesõidu alaservas, kus tekib veekäik garaaži
Veerežiimi õige projekteerimine on otseselt seotud kivipaigalduse vastuvõtmise kontrollnimekirjaga — täpsemalt on tähised lahti kirjutatud artiklis kivipaigalduse vastuvõtmise tähised. Samuti tuleb arvestada talvise objektikäitlusega, kus drenaaž peab töötama ka jäätumiskuude ajal.
4. Äärekivi tüübid ja nende projekteerimine
Konkreetne vastus: Eestis kasutatakse projektides nelja põhilist äärekivi tüüpi, kõik vastavad EVS-EN 1340 standardile. Valik sõltub koormusest, asukohast ja esteetikast.
| Tüüp | Mõõdud (mm) | Materjal | Kasutusala | Hind suunavalt |
|---|---|---|---|---|
| KP-1 (kõrge teeäärekivi) | 1000×300×150 | Betoon C35/45 | Sõiduteede ääred, parklad | 12–18 €/jm |
| KP-2 (madal kõnniteeäär) | 1000×200×80 | Betoon C30/37 | Kõnniteed, parkide alleed | 7–11 €/jm |
| GR-1 (graniidist tänavakivi-äärekivi) | 1000×200×150 | Graniit (Soome/Skandinaavia) | Esinduslikud objektid, vanalinn | 45–85 €/jm |
| EP (eelisõidukoht) | 500×300×150 (kaldega) | Betoon C35/45 | Kõnnitee alandus jalakäijate ülekäigul | 18–28 €/jm |
Graniitsete äärekivide spetsifikatsioon ja päritolu on lahti kirjutatud lehel graniidist tänavakivi. Avalike platside puhul (väljakud, sadamad, terminaalid) kasutame reeglina GR-1 tüüpi — vt ka kivilahendus avalikele platsidele.
5. Materjali- ja kalkulatsioonisoovitused projekti staadiumis
Konkreetne vastus: projektikalkulatsioonis arvestage 5 % materjalireservi sirgetele lõikudele ja 10–15 % keerukatele mustritele (vikatlöök, viirrandi muster, ringid). Lõikamiskadu graniidi puhul on suurem (10–12 %) kui betoonkivi puhul (5–7 %), kuna graniidi täpsuslõikamine vajab vesilõikust.
Tehasevaliku puhul soovitame projektidokumendis viidata 2–3 alternatiivset tarnijat (näiteks Brikers + Aroc + Premia betoonkivi puhul), et hanke hilisemas faasis ei tekiks ainuhankija probleemi. Graniitkivi puhul on tarneajad pikemad (8–14 nädalat Hiina/India päritolu puhul) — see tuleb projekti ajagraafikus arvestada. Pinnaviimistluste erinevusi (lõhutud, leegitud, lihvitud, poleeritud) on selgitatud artiklis graniidi pinnaviimistlused.
5.1 BIM ja DWG töövoog
Kõik meie projektiinsenerid töötavad AutoCAD 2022+ ja Revit 2023+ keskkonnas. DWG-tüüplõiked saadame 2D-kihtidena (LAYER: K-KIVI, K-ALUS, K-DRENAAZ), millest projekteerija saab oma joonisele kopeerida vajalikud sõlmed. BIM-objekte (RFA-failid) ei toodeta Eesti turul süstemaatiliselt — sõlmed lisatakse 3D-mudelisse projektiarhitekti poolt.
6. Pinnasekontroll ja ettevalmistus enne joonise lõpetamist
Konkreetne vastus: enne tüüplõikega lõpetamist nõudke ehitusplatsilt CBR-katse tulemus. Kui aluspinnase kandevõime CBR < 5 %, tuleb killustikukihti paksendada 30–50 % võrra või lisada stabiliseeritud kandev kiht (näiteks tsementkillustik 5 %).
Külmumistundlik aluspinnas (peenliivased ja saviliivased pinnased) nõuab külmakindlat kihti minimaalselt 600 mm sügavuseni — Eesti II ja III tsoonis. See ei mahu tavaliselt standardse tüüplõike sisse ja tuleb projektis eraldi joonistada. Hügieeniliste ja hooldatud objektide nõuded leiate artiklist kivipaigalduse ehitusplatsi hügieen.
7. Meeskond, rahastus ja juhtimisotsused
Konkreetne vastus: tüüpiline meie kivipaigalduse meeskond projektil on 4–6 inimest (1 brigaadijuht, 2–3 paigaldajat, 1 abi, 1 masinist). Päevatootlikkus standardlõikega kõnniteel: 80–120 m² päevas; raske graniidi puhul: 25–40 m² päevas. Need numbrid on olulised projekti graafiku koostamisel — täpsem käsitlus on artiklis kivipaigalduse meeskonna PAD-arvutus.
EL-rahastuse (näiteks RES, KIK või linnaeelarve toetus) projektide puhul kehtivad spetsiifilised tehnilised nõuded — vt kivipaigaldus ja EU rahad. Juhtimisotsuste loogika tellija küljel on lahti kirjutatud artiklis kivipaigalduse juhtimisotsuse protsess.
Äripindade puhul (kontorid, ärihooned, ostukeskuste sissesõidud) on lahendused kohandatud äri vajadustele — vt kivilahendused äripindadele.
KKK — projekteerijate küsimused
Kas saate saata DWG-tüüplõiked enne hanke alustamist?
Jah. Saadame 12 standardset DWG-lõiget (kõnnitee, sissesõit, sisetänav, üleminekud, äärekivi sõlmed, drenaažiintegratsioon) projekti faasis tasuta. Failide kihistus on AutoCAD 2022 standardne, mis avaneb ka Revit 2023+ ja BricsCAD V23+ keskkonnas. Saatmine 2 tööpäeva jooksul päringust.
Kui paks peab olema killustikukiht raske liikluse all?
Sõidukoormuse C-klassi (kuni 12 t) puhul minimaalselt 350 mm: 200 mm 0/45 alusena + 150 mm 0/16 tasanduskihina, mõlemad tihendatuna 98 % Proctor. D-klassi (40 t rekkad, terminaalid) korral 400 mm + tsemendiga seotud kandekiht 5 % tsementkillustikust.
Milline on minimaalne põikkalle, et vesi ära jookseks?
2,0 % on minimaalne, soovituslik 2,5 %. Vähem kui 2 % tekitab veelombid, eriti pärast esimest talve, kui killustikukiht on natuke vajunud. Pikikalle 0,5–6,0 % — alla 0,5 % nõuab täiendavaid joonkaevusid iga 15 m järel.
Kas peame projektis spetsifitseerima konkreetse tehase nime?
Soovitame mitte. Projekteerige tehniliste parameetrite kaudu (EVS-EN 1338 betoonklass, paksus mm, värvitoon RAL-koodina, pinnaviimistlus). Tehasena nimetage 2–3 alternatiivi (näiteks „Brikers, Aroc või samaväärne"), et hanges ei tekiks ainuhankija olukorda.
Kui pikalt kehtib teie poolt antud paigaldusgarantii?
Anname töödele kuni 2-aastase garantii (vastavalt VÕS § 642 ja konkreetse lepingu tingimustele). Materjalide tootjapoolne garantii on eraldi ja erineb tootegrupiti — Brikersi betoonkivile reeglina 5 aastat tehasedefekti vastu, graniidile vastavalt tarnija tingimustele.
Soovid oma projekti tüüplõiked üle vaadata?
Saatke joonised PDF või DWG kujul — meie projektiinsener annab tagasiside 2 tööpäeva jooksul ning vajadusel pakume välja alternatiivse lõikeskeemi koos materjalikalkulatsiooniga.
Saada päring 📞 +372 58374422